Teine tööpäev

Täna hommikul polnud söögisaalis ühtki vaba lauda. Huvitav, et selles hotellis ööbivad peamiselt mehed või siis naised alles määrisid make upi näole ja sööma jõudnud. Vaevalt ka et valmistuvad rannahooajaks, siis paar vanemat daami oli, üks koeraga. Oma pudeliga ei tohi tulla, oma puudliga palun.

Pärast sööki on hea jälle alpinismiga tegeleda. Mida kõrgemale tõused, seda lummavamaks muutuvad vaated alla linna.
Alustasin täna Marci tunni külastamisega. Noored tegelesid SQLiga. See on selline andmebaaside programmeerimise keel, ütleme nii, pole just kõige kergem teema. Marc küsib äkki hoopis, kas ma vene keelt ka oskan? No kuulge, ma tulen ikkagi Lasnamäelt - jawohl!
Klassi taga lõpus on kaks tüdrukut, kes pidid oskama russian language. Uurin asja, selgub, et ema on kirgiisiast pärit. OK, see pole Venemaa aga vene keelt nad oskavad.

Ja pilti meeldib neile ka teha, ma alguses ei planeerinud ennast sinna vahele kiiluda aga siis võtsin ühisfotografeerimise ettepaneku vastu.
Edasi sõitsime 15 km kaugemale Brakelisse, kus on teine koolimaja. Ei ole seal Saksamaal ka raha hariduses lademetes, mõni aasta tagasi ühendati kaks kooli omavahel 2700 õpilasega suurkooliks, mille vahel on suured metsaga kaetud mäed ja külad. Natuke meenutab oma laskumiste ja tõusudega Lõuna- Eestit.
Tulevased lasteaednikud valmistuvad laboris rullbiskviiti tegema. Üks veidi vanem proua rätikus hakib köögivilju. Seost veel ei tea.

Vot sellised tulid välja. Nad õpivad kõigepealt kaks aastata 5 päeva nädalas koolis ja siis mingil hetkel 8 kuud praktikal lasteaias. Pärast õpivad veel kolm aastat. See jäi pisut segaseks aga siis sekkus ... nii palun kergemat karistust, mul ei meenu nimi... ühesõnaga Türgi juurtega kõige vanem õpilane, kes oli 10a kõigest eemal, kui kasvatas kodus poega ja tütart. Tanja kõrvalt julges küsida, mis rahvusest mees on? Türklane.

Mind hakkas huvitama sooneutraalsus, kas lasteaias on neil inimesed või poisid ja tüdrukud. Selgus et eristatakse veel siiani soo alusel lapsi. Aga söögitädi peab olema kursis usuliste vaadetega, et moslemitele ei hakkaks siga sisse söötma. See on veel lihtne teema aga eriti maiustustes kasutatakse želatiini, seda on juba raskem märgata.

Raamatukogu kuivas pärast remonti kokku ja on rohkem muutunud kohaks, kus õpilased käivad kuvarilt, mitte riiulivahelt lugemas.

Arvuteid on majas palju, selline liikuv lap-topi riiul paiknes klassi ukse ees.

Näiteks Volkswageni elektrisüsteem näeb välja selline. Skeem, ühendused ja lambid. Kui asendada mõni tuli LEDiga ei pidavat see süsteem toimima, siis tuleb ka peaarvutis teha reset.
Aga nüüd asja kallale, enne lõunat oli mul planeeritud tähtis kohtumine kooli direktori endaga.

Paremalt teine Mr Michael Urhahne tahaks, et õpetajad kasutakse igasugu digivahendeid palju- palju rohkem. Minu kõrval olev Tanja on kooli digiguru, kas nüüd kõigist õnnestub tanjad teha? Täna kasutavad nad arvuteid juba peaaegu iga tund õppetöös.