Kell 6 äratus. Dušši all kerge värskendus. Viimased riismed kohvrisse ja alla. Lifti ja nr I. A no siin pole esimene korrus I korrusel, vajutan K, lähebki keldrisse. Jääb üle E. Erste? Ahjaa, need eilsed salvrätikud.. Õhtul vaatasin dollarit meenutavat vaipa ja hotelli nime Wallstrasse - selge pilt, olin Berliinis saamas tükikest Ameerikast.
Receptionis käis kõik kiirelt, takso oli minutiga kohal. Juht haaras mult kohvri ja torkas pagasnikusse. Hakkasime liikuma, raadiost tuli Türgi keelne jutt. Seda ma vaatasin, et nii tume sakslane :) Vahepeal pidin teda rahustama, et ma varusin lennujaama jõudmiseks aega piisavalt.See oli väike vihje, et pole vaja linnas gaasitada. Tegelikult Mercedese kiirendus on päris hea ja muidu väga mugav, lennujaamas jagati tasuta auto ajakirja, lugesin huviga uute mersude kohta.
Veerand tundi enne planeeritud aega olime lennujaamas, enne sissesõitu on suur tabloo, mille eest saad autoga läbi sõita ja vaadata, mitmendast gate´ist Su lennuk läheb.
Check in´is askeldab üks mees, kes küsib esteks saksa keeli pärast inglise keeli, mis ma soovin. "You are too early coming." Parem varem, kui hiljem on näha poole tunni pärast, kui üks härrasmees kiirustab oma kohvrit tirides gate pole aga piletikontrolli proua laiutab käsi - "Sorry, too late!"
Esimene tund möödub töömeile lugedes ja neile vastates päris kiirelt. Eemalt kohvikust hakkab kostma kurjakuulutavat lärmi, justkui oleks Briti poissmehed Tallinna Vanalinna lahti lastud. Nood rööklevad saksa keeles ja hirnuvad hüsteeriliselt oma totakate naljade üle. Ega siin palju variante pole, ilmselt tuleb neid ka pooleteist tunnise lennu ajal ära taluda ja nii ongi.
Väljas on -66 kraadi külma. Oleme 12 km kõrgusel.
Esimene tund on nad suhteliselt rahulikud, viimane pooltund aga tuli tunne sisse, et kohe jõuavad Riia linna. Üks neist kujutab ette, et lennuk on täis tänulikke melomaane, kes tahaks andunult tema rave muusikat kuulata. Üks nende ees istuvatest naistest ei kannata enam ja kolib ettepoole istuma ning varjub jope ja kapuutsi sisse. Mul on alati igaks juhuks kõrvaklapid kaasas, praegu kuluvad marjaks ära.
Nii nüüd tuleb veel 3,5 tundi veeta sisukalt Riia lennujaamas aga enne pilk poodi. Üks tüdruk pakub käigu pealt maski. Ah mis maski tegija mina olen, see rohkem naiste teema.
Lõhnapoe tüdruk tahab kangesti aidata. OK. "Ma enam ei tunne hästi lõhna, kas see on hea": küsin ühe lõhna kohta. Tüdruku yes´id julgustavad rahakoti raudu avama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar